Töötamine kõrgustes

Töötamine katusel võib olla ohtlik. Surmaga ja tõsiste vigastustega lõppevaid kukkumisi esineb ehituses rohkem kui kusagil teisel tööalal. Peaaegu pooled ehitusel juhtunud õnnetustest on kukkumised katuselt või läbi katuse ning sageli on nad seotud habraste materjalidega. Iga kukkumine katuselt võib põhjustada tõsiseid vigastusi.

Riskid on reaalsed, olenemata sellest, kas töö on pikaajaline või lühiajaline. Paljud inimesed on saanud surma, kui on plaaninud olla katusel vaid paar minutit, et saada kiiret ülevaadet katuse seisukorrast.

See leht on mõeldud inimestele, kes teostavad katusetöid või on otseselt
vastutavad nende tööde juhtimise või järelevalve eest.
Kukkumised toimuvad peamiselt:

  • katuse servadelt;
  • läbi tühimike või aukude katuses;
  • läbi habraste katusematerjalide või läbi katuseakende.

Lisaks on paljud inimesed saanud vigastada katuselt alla kukkunud või visatud
materjalidest. Õnnetusi esineb mitte ainult katuseid ehitavate inimestega, vaid ka
inimestega, kes teenindavad katuseid - puhastavad, lammutavad või kontrollivad neid.

Iga töö on katusel riskantne. Kõrgendatud ohutusnõuded on vajalikud ükskõik kui
pikaajaline või lühiajaline töö on. Ettevaatusabinõude liigid võivad erineda ühel või
teisel tööl, kuid ohutusgarantiisid mitte kasutada, on lubamatu.

Õigusaktide nõuded.

Isikukaitsevahendid peavad vastama „Toote ohutuse seadusega“ ja „Toote nõuetele vastavuse tõendamise seadusega“ sätestatud perioodilise kontrolli nõuetele. Vabariigi Valitsuse 4. veebruari 2003. a määrusega nr 43 „Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord“ sätestatud nõuete alusel:

  • allakukkumise vältimiseks kavandatud isikukaitsevahend peab koosnema vööst või rakmetest ning selle kindla ankurduspunkti külge kinnitamise seadisest.
  • Isikukaitsevahend peab olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et ettenähtud kasutamisoludes tagada lühim võimalik allakukkumise vahemaa, et vältida kukkuja takistuste vastu põrkamist ning ära hoida pidurdusjõu kasvamist väärtuseni, mille ületamisel inimene võib saada vigastusi või kukkuda edasi isikukaitsevahendi mõne osa purunemise tõttu.
  • Isikukaitsevahend peab tagama, et pärast allakukkumise peatumist jääb
    inimene sellisesse asendisse, milles ta võib vajadusel abi oodata.
  • Kasutusjuhendis peab olema täpselt ja täielikult esitatud järgmine teave:
  1. nõuded isikukaitsevahendi ankurduspunktile ja kasutajast allpool oleva vaba kukkumisruumi kõige väiksem lubatud pikkus;
  2. nõuded vöö või rakmete õigeks paigaldamiseks ümber keha ja
    isikukaitsevahendi kinnitamiseks ankurduspunkti külge.

Vabariigi Valitsuse määrus nr 12, 11.01.2000 „Isikukaitsevahendite valimise ja
kasutamise kord“, sätestab, et kõik isikukaitsevahendid peavad olema heas korras.

Ettevaatusabinõud kõikide katuste jaoks!

Parim võimalus katuselt alla või läbi katuse kukkumise ärahoidmiseks on kindlustada, et keegi kunagi ei lähe katusele. Esita küsimus: „Kas me peame seda tööd tegema?“ Näiteks, kui katus on terve, kas peab teda puhastama kosmeetilisel põhjusel? Kui töö vajab tegemist, kas võib seda teha ilma katusele minemata? Näiteks, kui katus vajab kontrolli, kas võib seda läbi viia hindamisega sobivalt tõstukilt või platvormilt?

Riski hindamine ja tegutsemismeetod

Riski hindamine peab toimuma kõigi katusetööde puhul. Lihtsad tööd ei nõua suurt tegevusplaani, keerukamad tööd vajavad palju sügavamat analüüsi. Kõik katusetööd on ohtlikud ja on oluline, et riskid on määratletud enne tööde alustamist ning et vajalik varustus, sobivad ettevaatusabinõud ja tööde läbiviimise plaanid on koostatud ja täide viidud. Välja arvatud kõige kergemad tööd, kus vajalikud ettevaatusabinõud on lihtsad ja kergesti korratavad (nt. vastava katuseredeli kasutamine katuseharja kivide vahetamiseks), peaksid ohutud tegutsemismeetodid olema ette valmistatud. Need meetodid peaksid olema spetsiaalsed ja töö jaoks olulised ning selgelt iseloomustama ettevaatusabinõusid ja riski hindamise käigus määratletud töö korraldust. Diagrammid ja pildid võivad tihti öelda rohkem ning olla selgemad kui tekst. Kõik, kes on tööga seotud, vajavad töö õigeks läbiviimiseks täpseid teadmisi tegutsemisjuhendite kohta. Keerulisemate tööde puhul on vajalik, et keegi seletaks tegutsemisjuhendeid. Sageli on vaja töö ajal järelevalvet, et kontrollida, kas kõiki protseduure on korralikult jälgitud.

Tööplatvormid.

Sama tähtis kui katuseserva kaitse on ka kindla ja kaitstud tööplatvormi hankimine. Paljudel juhtudel katus ise täidab selle ülesande, olles kindlaks tööplatvormiks. Vastasel juhul (nt. kui töötatakse viilkatuse korstnal) peaks olema täiendav tööplatvorm.

Kukkumisvastane varustus.

Alati pole vajalik ega ka mõistlik piisavas koguses tööplatvormide ja katuseserva kaitsete hankimine. Sellisel juhul on nõutavad kas ohutusvõrgud või ohutusrakmed. Need ei välista inimeste kukkumist, kuid vähendavad õnnetusjuhtumi korral võimalikke vigastusi.
Ohutusvõrkude kasutamisel kontrolli, kas need on kinnitatud katuse alla nii tugevalt
kui võimalik, et vähendada miinimumini kukkumise vahemaad. Võrgu paigaldamine ei tähenda et sobivat tööplatvormi ja katuseserva kaitset võib ignoreerida, kuna esmane nõue on hoida ära inimeste kukkumine nende töökohal. Ohutusrakmete kasutamisel kontrolli, et need on kindlalt seotud piisavalt tugeva ankurduspunkti külge ja on alati kasutuskõlblikud. See nõuab kasutajalt distsipliini ja aktiivset töö korraldamise jälgimist.

Töötamine viilkatustel

Tavalisel viilkatusel juhtub enamus kukkumisi:

  • katuseräästalt;
  • katuselt alla ja seejärel üle räästa serva libisedes;
  • läbi katuse, nt. katuse sõrestiku püstitamisel;
  • katuse viilu otstelt.

Katuseserva kaitse

Töötamisel viilkatusel on täielik servakaitse katuseräästa tasemel kohustuslik. Servakaitse peab olema piisavalt tugev kandmaks selle vastu kukkuvat inimest. Mida pikem on kalle ja järsem on katuseviil, seda tugevam peab olema katuse servakaitse. Korralikult kavandatud ja kinnitatud tellinguplatvorm katuseräästa tasemel on harilikult piisav. Nõrgad tellingute piirded ei ole küllalt tugevad töötamiseks laiematel või järsematel katustel, eriti kui kalle on üle 30º.

Mõnedel avaramatel katustel on kogu katuse ulatuses allalibisemise ja vastu katuseräästaid löömise tagajärjed nii rasked, et nende ärahoidmiseks on töökohal vajalikud vahepealsed platvormid. Kui töö nõuab ligipääsu katuse viiluotstele kuni 2m kaugusele, on nõutav katuse
servakaitse katuseräästa tasemel. Liikuvad tööplatvormid võivad pakkuda head ligipääsu ja olla alternatiiviks liikumatule servakaitsele. Liikuvad tööplatvormid võivad olla eriti kasulikud
lühiajalistel töödel (vt. „Lühiajaline töö viilkatustel“) ja lammutustöödel, kui katuses
on tühimikud.