Kinnisvaraturu märksõnaks saab energiasäästlikkus.

Aivar Villemson
Aivar Villemson

Rain Uusen
Postimees

Inimesed kipuvad parema elukeskkonna nimel kolima linnaäärsetest põlluküladest tagasi linnadesse, räägib A&A Kinnisvara tegevdirektor Aivar Villemson buumiaegse kinnisvaraturu tagajärgedest. Viimane aasta-poolteist on inimesi kinnisvaraturu osas paljuski segadusse ajanud, kuna prognoose ja arvamusi on väga erisuguseid. Mida võiks nüüd nimetada kasulikuks kinnisvaratehinguks?

Viimane aasta-poolteist on inimesi kinnisvaraturu osas paljuski segadusse ajanud, kuna prognoose ja arvamusi on väga erisuguseid. Mida võiks nüüd nimetada kasulikuks kinnisvaratehinguks?

Praeguses turusituatsioonis on kindlasti kasulik ehitada endale ise maja, sest saadaval on palju heade hindadega krunte ning ka ehitushinnad on varasemaga võrreldes tunduvalt langenud.
Samuti pole sugugi raske leida head ehitajat, kuna ehitusturg on madalseisus.

Paljud on jätnud oma elukoha muutmata, sest pakkumistes ja hindades ning õigetes kinnisvaraotsustes on raske orienteeruda. Kuidas teie praegust turuseisu kirjeldaksite?

Erinevalt buumiajast on inimestel võimalik valida hoolikamalt mitmete pakkumiste vahel ning langetada oma otsuseid kaalutledes.

Keegi ei torma enam ostma põllu peale ehitatud viletsa kvaliteediga maju, kust kevadine suurvesi üle käib. Kuigi samas on turul olevate pakkumiste arv osaliselt vähenenud ning pakutavad kinnisvaraobjektid on nii-öelda aegunud.

Kinnisvaraturu praeguses seisus pole uusi arendusprojekte, mille ehituskvaliteet ja sisekujunduslahendused vastaksid tänapäevastele uuendustele.

Kas nüüd võime rääkida juba sellest, et peaks investeerima pigem keskkonnahoidlikku ja -säästlikku kinnisvarasse?

Praegu on maailmas aktuaalne teema energia ja selle säästmine. Kehtestatud on hoonete energiatarbimise miinimumnõuded.

Seega pole võimalik enam ehitada hooneid, mis on suure energiatarbimisega, nii ongi investeeringute koha pealt kõige olulisem just keskkonnahoidlik ja energiasäästlik kinnisvara.

Mis on selle juures «aga»-ks?

Kahjuks on Eestis probleemiks see, et osa arhitektidest ja projekteerijatest suhtuvad energiasäästlike hoonete projekteerimisse eelarvamusega - et ta on liiga kauge tulevik meie väikese Eesti jaoks. Kindlasti on siin ka oma roll mängida tellijatel.

Energiat säästev ja keskkonnahoidlik hoone saavutatakse siis, kui suudetakse vaadelda hoonet tervikuna nii arhitektuurselt (asend ilmakaarte suhtes, välisilme, aknad, eenduvad osad jm) kui ka tehniliselt (konstruktsioonid, kütte- ja ventilatsioonisüsteemid, soojustagastus, vabasoojuse ärakasutamine).

Sellisel juhul tekib tõesti olukord, kus üks projekteeritud maja sobib tõesti ainult sellesse planeeritud kohta, kuna on arvesse võetud seda, milline on näiteks tuulte liikumine või päikesevalguse hulk ning konkreetne maja on just nende parameetrite järgi paika pandud.

Kuivõrd praegu kehtivad ja aktsepteeritud ehitusnormid ning seadused tulevikule mõeldes täiendamist ja muutmist vajaksid?

Kehtivates ehitusnormides võiks üle vaadata ja parandada energiatõhususe miinimumnõuded. Sisse võiks tuua energiatõhususe klassid A+ ja A++.

Ehitusnormide muutmisest olulisem ongi ehk elanikkonna teavitamine ehitusnormidest sellisel määral, et nad suudaks küsida ja nõuda nende normide täitmist.

Praegu on veel arhitekte ja projekteerijaid, kes ei tea energiatõhususe klassidest midagi või teavad neist nii vähe, et ei oska neid projekteeritavale hoonele arvutada.

Mõni aeg tagasi kirjutasime lehes, et buumi ajal endale uue korteri või maja ostnud kümned tuhanded pered on nii-öelda laenulõksus veel väga pikka aega. Mida neile soovitada?

Majandustsüklid on loomulik nähtus ja igale langusele järgneb tõus ning vastupidi. Neil, kellel on soetatud kinnisvara koduks, ei muutu reaalselt midagi, sest oma kodus elades pole ju selle korteri või maja hetkeväärtusel erilist tähtsust.

Kui aga kinnisvara soetati spekuleerimise eesmärgil või on soov oma kodu vahetada, siis sel juhul on antud turusituatsioonis selle kinnisvaraobjekti realiseerimine ostuhinnaga ebareaalne.
Neile inimestele soovitan oma kinnisvara müügiks oodata soodsamaid aegu.

Vahepeal suhtuti kinnisvarasse paljuski kui vaid investeerimisvõimalusse (eesmärgiga kohe ja kasumiga edasi müüa), nüüd aga räägitakse taas elukvaliteedist ja elukeskkonnast – kuivõrd lähedalt väärtuslik elukeskkond ja kinnisvarasektor praegu seotud on?

Kuna kõige olulisem on kinnisvara juures just tema asukoht, siis on ka väärtuslik elukeskkond ja kinnisvarasektor omavahel väga tihedalt seotud. Kui mõned aastad tagasi hakati soetama kinnisvara väljaarendamata elukeskkonnaga linnalähedastesse piirkondadesse eesmärgiga omada eramaja, siis nüüd on olukord vastupidine ja soovitakse kolida tagasi linna.

Peamine põhjus seisneb just puudulikus elukeskkonnas – pole koole, lasteaedu, kaubandusvõrku, ühistransporti, parke ega isegi kõnniteed, kus jalutamas käia.

Kust tuleb kinnisvaraturu järgmine üllatus? Milline?

Uued suunad kinnisvaraturule tulevad kindlasti passiivmajade ehk madala energiatarbimisega majade tekkega.

Väga suureks üllatuseks oleks näiteks maksta küttekuludeks 3000 krooni asemel kuus hoopis 300 krooni kuus. Arvan, et see ongi lähiaastatel kõige suurem muutus meie kinnisvaraturul, kus peamiseks märksõnaks saab olema energiasäästlikkus.

Refereeritud artikli täistekst Postimehe Kodu ja Kinnisvara teemalehest.

Loe lähemalt siit:

TEE OMA KATUSEARVUTUSED

Küsi ligikaudset hinda