Katuse hoolduse ABC

Olgu  tegu eramu, kortermaja või suvilaga – katus peab kaitsma maja kogu selle eluaja jooksul. Õige katusematerjali valik ja professionaalne paigaldus on küll esmatähtsad, kuid selleks, et katuse vastupidavus  ja hea väljanägemine oleksid tagatud, tuleb katust hooldada ja puhastada ka pärast selle ehitamist.

Katuse ülevaatusega saab hakkama iga majaomanik. Õige ja korrapärane hooldus ja katuse puhastamine pikendavad selle eluiga kümneid aastaid. Kehva hoolduse puhul võib aga katus või selle tihendid hakata vett läbi laskma. Kuna suuri niiskuskahjustusi katusekonstruktsioonides on juba oluliselt keerulisem kõrvaldada, tähendab korrapärane hooldus majaomaniku jaoks arvestavat rahalist kokkuhoidu. Katuse hooldamise protsess ise pole sugugi keeruline, kui vaid jälgida mõningaid lihtsaid põhireegleid. 

Nende töödega saab raskusteta hakkama iga majaomanik, kuid umbes iga 5 aasta tagant võiks katuse üle vaadata ka professionaal. Tema hindab lisaks visuaalsele väljanägemisele ka materjalide seisukorda  – näiteks kas korstna läbiviigud on piisavalt tihendatud  või on UV-kiirgus mõnd katuseosa tõsiselt kahjustanud.

Katuse ülevaatust võiks teha kaks korda aastas. Visuaalselt peaks katuse üle vaatama kevadel, kui lumi on läinud, teist korda aga sügisel vahetult enne lume tulekut, kui puudelt on lehed langenud. Sügisel peaks lisaks visuaalsele vaatlusele ka käised üles käärima ning katuselt eemaldama kogu silmaga nähtava mustuse ja lehed. Eriti hoolikalt peaks lehtedest puhastama vihmaveerennid, sest ummistuse korral ei saa vesi ära voolata ning hakkab katusekonstruktsioone (nt sarikaotsi) märjaks tegema, mis võib tekitada niiskuskahjustuse. Samuti kogunevad lehed sageli  katuse neeludesse (katuse ühenduskohtadesse) või läbiviikude juurde (kohtadesse, kus katusest on midagi läbi toodud). Sinna on hiljem lumi kerge kogunema ning korduvalt sulades ja uuesti külmudes võib see katusematerjali kahjustama hakata.

Millistele katuseosadele tähelepanu pöörata?

Ülevaatuse ajal peaks jälgima, et kõik katusekivid oleksid omal kohal, et mõni tihend kuskilt ripnema poleks jäänud ning et katusel poleks näha mingeid nähtavaid vigastusi. Kui midagi on paigast ära, siis on see reeglina ka silmaga näha.

Alustada tuleks katuseharjast. Esmalt tuleks vaadata, kas kõik harjakivid on omal kohal. Lisaks on katuseharja ja katuse vahelt näha katusetihend. Tuleks vaadata, et see poleks lahti ega selle servad ebaloomulikult püsti tõusnud. Seejärel peaks silmadega üle käima kogu katusepinna ja vaatama, kas kõik reakivid on terved ja omal kohal. Kui katusel on läbiviigud, siis peaks kontrollima, et tihendid oleksid omal kohal ega oleks lahti tulnud.


Seejärel tuleks üle vaadata katuse neelud ehk katuse liitumiskohad. Neelude põhjad on plekist, neelupleki ja katusekivi vahel on omakorda tihend. Kui tihend on lahti tulnud, on see kohe ka näha. Samuti on oluline jälgida, et neelude peal olevate kivide servad oleksid terved. Kui neelukividest on mõni lahti tulnud, siis see võib olla ohumärk, et fikseerimata kive on rohkem. Sellele tasuks erilist tähelepanu pöörata ja kivid ka käega läbi katsuda.


Seejärel tuleks üle vaadata katuse räästaosa – kas vihmavesi suundub korrektselt vihmavee renni või niriseb alla mööda tuulekasti laudu. Viimasel juhul on tuulekasti laudadel veejäljed näha. Samuti peaks üle kontrollima ka äärekivid – et need oleksid terved ja “istuksid omal kohal”.

Viimasena peaks üle vaatama kõik katuse turvavarustuse. Redelid ja käigusillad peavad olema kahjustamata ning kinnitused 100% tugevad ja kindlad.


Mida aga teha juhul, kui midagi on katusel paigast ära? Kui tegu on väiksema vigastusega (nt on mõni kivi paigast ära ja see on vaja lihtsalt paika nihutada), saab hakkaja majaomanik parandustöödega ise hakkama. Suuremate vigade avastamisel peaks koheselt konsulteerima ehitusspetsialistiga, vältimaks edasist probleemi laienemist ja remondikulude kasvamist.

Hooldus eeldab head ligipääsu kõikidele katuseosadele

Katusehoolduse juures on olulisim aspekt turvalisus. Ideaalis peaks juba enne katuse ehitamist läbi mõtlema, kuidas tagada turvaline ligipääs katusele. Näiteks kahekordse viilkatusega eramaja katusele pääsemiseks võiks katusele olla paigaldatud katuseluuk, kuna majapidamises ei pruugi olla piisavalt pikka redelit.


Katuseharjal liigutakse edasi nö “kaksiratsi”. Korstna ja selle ümbruse hoolduseks peab sinna olema paigaldatud spetsiaalne käigusild, teise nimega teenindusplatvorm, millele on tagatud ohutu juurdepääs kas katuseluugi või katuseastmete abil. Ligipääsemiseks teistele katuseosadele (nt neelude puhastamiseks) kasutatakse spetsiaalseid turvakonkse, mille külge ennast turvavarakmetega kinnitatakse. Kui aga juhtub, et katusel turvavarustus puudub, siis on alternatiiv kasutada tõstukit. 

Katuse pealispind vajab regulaarset puhastamist

Hoolt tuleks kanda ka katuse välispinna eest. Nagu öeldud, on selleks parim aeg sügis. Plekk-katuste puhul on katusepinda kahjustada võivad tegureid üsna palju - näiteks  õhus leiduvad väävli-, kloori- ja lämmastikuühendid, mitmesugused soolaühendid, vee ja päikese UV-kiirguse koosmõju, aga ka näiteks lumelükkamisel tekkinud mõlgid ja kriimustused, kuhu rooste on kärme tekkima. Seevastu kivikatuse pealispinda kahjustada on juba märksa keerulisem. Siiski tuleks pöörata tähelepanu ja kõrvaldada sinna langenud puuoksad ja lehed või muu kogunenud prügi.


Tänapäeval on katuste välispinna puhastamine muutunud väga lihtsaks. Näiteks on hästi varustatud ehituspoodides saadaval Monieri biolagunevad ja loodusele ohutud katusepuhastustooted Clean Roof ja Power Wash, mida saab aiapritsiga lihtsalt katusele pihustada. Clean Roofi pole eraldi vaja maha pesta, tuleb vaid oodata, kuni vihm teeb oma töö. Eriti tõhusa Power Washi peaks aga umbes 20 minuti möödudes survepesuga maha pesema ning tulemus on koheselt näha. Lisaks katusepinna puhastamisele tasub vaadata, kas katust ümbritsevaid puid oleks tarvis pügada. Puuoksad katusel on üks enimlevinud katuse kahjustuste põhjuseid.

Turvalise katusehoolduse kohta saab tasuta infot ka Monieri konsultantidelt telefoni 6 275 560 või kirjutades aadressile katus@monier.com. 

Katusehoolduse meelespea

1. KONTROLLI KATUSEHARJA

Hari on katuse kõige kaitsetum osa. Kontrolli, et kõik kivid ja isolatsioon oleks korralikult paigas. Kui mõni katusekivi on paigast nihkunud või kahjustada saanud, vaata üle ka aluskate ja tihendid, et veenduda nende korrasolekus enne kivi tagasi panemist.

2. KONTROLLI KATUSE ÄÄRI

Tugevad tuuled või jää katusel võivad katuse ääri (ja ka harja) kahjustada. Veendu, et kõik ääre- ning harjakivid oleks katusel korralikult kinnitatud ning "istuksid" korrektselt omal kohal. Äärekivid kinnitatakse kruvidega, harjakivid spetsiaalse harjakiviklambri ja kruviga.

3. KONTROLLI VENTILATSIOONI, erinevaid NURKI JA NEELUSID NING VIHMAVEERENNE

Puhasta vihmaveerennid sodist ning kontrolli, et praht poleks pääsenud katusekivide või tihendite alla. Kontrolli samamoodi ka ventilatsiooniläbiviike. Kui need on ummistunud, hakkab kogunema niiskus, mis viib hallituse ja muude tõsiste kahjustuste tekkeni.

4. PUHASTA JA EEMALDA PRAHT

Kanna hoolt oma maja katuse eest. Vaata ka, kas katust ümbritsevaid puid oleks tarvis pügada. Puuoksad katusel ja kivide vahel on üks enamlevinud katuse kahjustuste põhjuseid.

5. KONTROLLI OHUTUSTARVIKUID

Redelid ja käigusillad peavad olema kahjustamata ja 100% kindlad. Kui Sul on ka kõige väiksem kahtlus, võta ühendust katusepaigaldajaga, kes saaks anda asjale professionaalse hinnangu.

Kui teil tekkis lisaküsimus või soovite personaalset pakkumist, võtke meiega ühendust helistades 6 275 560 või kirjutades katus@monier.com.