Lihtsad nõuanded katuselekke kõrvaldamiseks

Iga katuselekke kõrvaldamine algab täpse läbijooksukoha tuvastamisest. Keerukamaks muudab asja see, et praktiliselt mitte kunagi ei jookse katus läbi kohast, kus lakke on tekkinud märg laik või põrandale koguni veeloik. Lekkekoha otsimisel tasub silmas pidada, et katusematerjalist läbi pääsenud vesi jookseb isegi lamekatuse korral mööda majakonstruktsioone edasi enne, kui tuppa jõuab. Tavaliselt valgub vesi enne tuppa tungimist allapoole mööda aluskatte ning katuseroovitise vahel paiknevaid distantsliiste, millel on sama kalle kui sarikatel.

Praktika näitab, et kõige sagedamini hakkab katus lekkima korstna ümbrusest. Põhjuseks võib olla teenindusplatvormi puudumine, mistõttu korstnapühkija peab oma tööd tehes seisma katuse kattematerjalil ning katus võib sellest viga saada. Samuti võib näiteks bituumenkatust kergesti vigastada korstnapühkimise tööriistade hulka kuuluva raske pommiga või siis pommiketti korstna taha kinnitades.

Liigu mööda katusekallet üles

Seega esmalt tuleks liikuda toalaes tekkinud märjast laigust mööda katusekallet ülespoole ning vaadata, kas seal on paikneb korsten või mõni muu läbiviik katusest. Suure tõenäosusega on seal ka lekkekoht. Probleemiks võib olla ka katuseakna ümbrus, kuhu kasvav sammal imab käsnana endasse vett, mis võib mitme asjaolu kokkulangemisel hakata tuppa pressima. Sama kehtib ka lume kohta, sest lumerohkemal talvel tekib katuseaknast allapoole jäävale katusele toasoojuse mõjul sulanud lumest jääväli, mis takistab sulailmade tulles vee allavoolamist.

Kriitilised kohad on ka katuseneelud, vintskapiseina ja katuse ühendused ning muud taolised mitme tasapinna liitekohad. Neis paikades võivad langenud lehed, oksad või koguni kasvavad rohututid tekitada vihmavee teele ummistused. Kui vihmavesi ei saa selleks ettenähtud rada pidi katuselt maha voolata, hakkab ta gravitatsiooni mõjul otsima uut teed ning võib mitme asjaolu kokkulangemisel jõuda tuppa. Teiseks probleemiks võib olla lumi ja jää, mis aastatepikkuse korduva külmumise ja sulamise mõjul on kahjustanud katuseneelude veepidavust.

Kui läbiviike vee tuppa tungimise kohast mööda katusekallet ülespoole minnes pole, tasub otsida vigastusi katusekattes. Nendeks võivad olla näiteks lumerookimisel paigalt nihkunud katusekivid või jää raiumisel purustatud kattematerjal. Puruks löödud kivid on ühekaupa hõlpsasti asendatavad, lekkiva plekk-katuse korral on aga töö keerukam, sest plekipaan on mõõtudelt suur. Plekk-katus võib lekkida ka aukudest, mis on katusematerjali paigaldamiseks paanidesse tekitatud. Katusepleki kinnikruvimisel kasutatakse küll spetsiaalseid kummitihendeid, ent need võivad aja jooksul väsida ning hakata vett läbi laskma, tekitades samas ka märkimisväärse roosteriski.

Tolmuvaba aluskate reedab lekkekoha

Veel üks hea nipp lekkekoha tuvastamiseks on katuse aluskatte hoolikas ülevaatamine juhul, kui katusekattematerjali on võimalik kerge vaevaga ajutiselt eemaldada nagu kivikatuse puhul. Kahtlasest piirkonnast tuleb katusekivid lahti võtta ning vaadata, kus aluskatte välispinnal tavapärane tolm puudub. Suure tõenäosusega tolmuvabast kohast katus lekibki.

Lekke lappimiseks sobib spetsiaalne tihenduslint

Kuidas aga toimetada edasi, kui tõenäoline lekkekoht on leitud? Kui lekkepaigas on sammalt, kõdunenud lehti, oksi, kasvavat rohtu, rohkelt lund ja jääd, tuleks see esmalt eemaldada. Seda tuleks teha ettevaatlikult, et katusekate viga ei saaks. Kui ummistuse eemaldamisega leke ei lakka, vajab katusekate tihendamist.

Unustada tasub silikoonilaadsed materjalid ning kasutada lekkekohtade paikamiseks spetsiaalset tihenduslinti ja korstna ümbruse jaoks läbiviikude tihenduskomplekte. Eelistada tasub mitmekihilisi rullmaterjale, mida saab paigaldada aasta ringi ja ka vihmamärjale katusele. Tänu spetsiaalsele tihenduslindile ja tihendusmassile pole enamasti vajalik ka katusematerjali detailide eemaldamine.

Kui katuseneeludes või muudes liitekohtades on väikeseks lõigatud katusekivid lume ja jää mõjul paigast liikunud, tuleks need kindlasti õigesse kohta tagasi liimida. Selleks on olemas spetsiaalne liim, millega saab sisuliselt töötada vee all väga keerukates oludes.

 

Leket ennetab katuse korrapärane kontroll

Lekkeriski vähendab katuse korrapärane ülevaatus, mida tuleks teha kaks korda aastas: sügisel pärast lehtede langemist ja enne lume tulekut ning kevadel pärast lume sulamist. Selle käigus tuleks kontrollida, kas kõik katusedetailid harjast räästani on omal kohal ja terved. Eriti tasuks tähelepanu pöörata tihenditele, et need kuskilt välja ei ripneks. Sügisel tuleks langenud lehtedest, okstest ja muust prahist puhastada vihmaveerennid, katuseneelud ning korstna ja teiste läbiviikude ümbrused. Vajadusel peaks piirama ka maja ümbritsevate puude oksi, et need katusedetailide vahele ei kasvaks.

Talvel tuleb jälgida lumekihi paksust, mis võib kõige rohkem kurja teha lamekatustele. Eriti raskeks muutub paksem lumekiht sulailmade korral, kui katuse iga ruutmeeter võib saada turjale kuni 400-kilose lisaraskuse.

Katuse kontrolli tuleb lekete ennetamiseks teha ka siis, kui midagi otseselt ette heita ei ole. Näiteks vanematel majadel, kus siiani on katuse all saepuru või höövlilaastu, ei pruugi katusest läbitungiv vesi tuppa jõudagi. Kui soojustuseks kasutatud kaasaegsest villast jookseb vesi kohe läbi, siis suure imamisvõimega saepuru ei pruugigi väiksemast lekkest märku anda ning majaomanik võib olla õndsas teadmatuses läbijooksvast katusest.

Kui vajad abi, siis Monieri professionaalid on alati valmis sind aitama telefoni 6 275 560 või kirjutades katus@monier.com.